Valga asulat (Walko) on esmakordselt mainitud 1286. aastal. Keskajal jäi tänapäeva Valga territoorium Liivi ordu ja Tartu piiskopi valduste piirile. Liivi sõja tulemusena läksid Lõuna-Eesti alad 16. sajandil Poola-Leedule. 1584. aastal andis kuningas Stefan Batory Valgale linnaõigused. 17. sajandil läks Valga Rootsi võimu alla. 1626. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Valga linna õigused ja privileegid.
Põhjasõja (1700-1721) tagajärjel läks Liivimaa koos Valgaga Vene impeeriumi koosseisu. Keisrinna Katariina II reformidega loodi 1783. aastal Valga maakond ja selle keskuseks sai Valga linn. Sellest ajast peale hakkas linna elanikkond kasvama ametnike, väikekaupmeeste, käsitööliste ja teenijate juurdevooluga. 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist pärinevad linna vanemad ehitised, kujunes tänavate võrk, mis on säilinud tänapäevani. Linna keskuseks oli Turuplats Jaani kiriku ja raekojaga. Püsivaid jälgi eesti ja läti kultuuriellu on jätnud Valga kooliõpetajate seminar (1829-1885), mida juhatas Janis Cimze.
Pöörde linna ellu tõi raudtee ehitus. Valgast sai 1889. aastal tähtis raudteesõlm Riia-Pihkva-Peterburi liinil. 1896. aastal avati kitsarööpmelise raudtee Valga-Pärnu liin. Industrialiseerimise käigus rajati Valka raudteetöökojad, mis tegelesid vedurite ja vagunite remondiga, liipriimmutustehas, linavabrik, õllevabrik. 20. sajandi algul majanduskasv jätkus. Rajati uusi kaubandusettevõtteid ja püstitati rohkesti esinduslikke kivihooneid.
1901. aastal saavutas eesti-läti valimisblokk võidu sakslaste üle linnaomavalitsuse valimistel, linnapeaks sai eestlane Johannes Märtson. Eestlaste kultuuri- ja seltskonnaelu keskuseks oli 1902. aastal asutatud “Säde” selts sümfooniaorkestri, laulukoori ja teatriga. Esimese maailmasõja eel oli Valgas üle 16 000 elaniku. Sõja ajal oli linn üle ujutatud sõjapõgenikest.
1918. aast algusest oli Valga keiserlike Saksa vägede käes, detsembris langes Punaarmee kontrolli alla. Eesti väed vabastasid Valga 1. veebruaril 1919. Aasta hiljem jagas rahvusvaheline piirikomisjon Valga Eesti ja Läti vahel kaheks. Eesti-poolsest osast sai maakonnalinn Valga, Läti-poolsest osast maakonnakeskus Valka.
Käesolevas albumis peegeldub Valga vanem ajalugu sellisena, nagu see on postkaartidel ja fotodel jäädvustatud 19. sajani lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Ühel osal piltidest on märgitud fotograafi või väljaandja nimi, teiste puhul pole see teada ja autorlus jääb anonüümseks. Kui pildistamise või postkaardi väljaandmise aastat pole postkaardile märgitud, siis on pilt dateeritud ligikaudselt.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.