- Valdo Pandi tööstiil oli selline, et ta suutis keskenduda vaid viimasel hetkel. Kui saade algas, monteeriti veel hirmsa kiiruga järelejäänud materjale. Saate lõppedes tuli stuudiost Valdo ise, tekst ja lindid käes, soe ja süüdimatu naeratus näol: “Noh, läks päris kenasti.”
- Ivar Trikkeli esinemislaad oli südamesse ja hinge minev. Eriti vanemate inimeste puhul. Mõjukust lisas veel pehme hääletämber ning õigel kohal pausid.
- Lembit Lari mõjub tõelise inglise džentelmenina. Ta töötab iga sõna, intonatsiooni ja sõnumi päralejõudmise heaks. Intervjueerijana jääb ise varju, andes peaosa vestluskaaslasele.
- Vana Raadiomaja kohvikusse sisenes Albert Käär, tuntud väliskommentaator. Puhvetipidaja võttis konjakipudeli, kallas kohvitassi põhja kindla annuse ja kuuma kohvi peale. Sellest kujunes kindel mõõtühik üks käär, mis oli ka teste seas hinnatud.
- Feliks Leet armastas ise rohkem rääkida kui intervjueeritav. Ta tahtis õpetada, ette öelda ja sõnu suhu panna. Kord ühe pärastsõjajärgse laulupeo lõppedes tundis Leet maakonnalehe toimetajana tarvidust teha lehes peost vägev kokkuvõtte, piltidega ja puha. Üle kahe lehekülje pani ta suurte tähtedega pealkirja “Meie laulud on lauldud”. Paraku oli sellega ka toimetaja enda laul lauldud.
Eredad isiksused on läbi aegade olnud Eesti Raadio ja Televisiooni tugevus
Enn Anupõld
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.