“Vana Tartu ehitised ja inimesed”

Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel. 1030. aastal vallutas selle Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes rajas sinna kindluse, mille ta nimetas Jurjeviks. 1061. aastal võtsid eestlased Tartu tagasi. 13. sajandi esimesel poolel langes Tartu saksa ristisõdijate kätte. 1224. aastal sai Tartust keskaegse Vana-Liivimaa riigikese – Tartu piiskopkonna keskus. Toomemäele ehitati kivilinnus ja 1262. aastal mainiti Tartut esmakordselt  linnana. 1280. aastatel võeti Tartu Hansa Liidu liikmeks ning ta kujunes õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Liivi sõja ajal 1558. aastal vallutasid Tartu Vene tsaari Ivan IV väed, elanikud küüditati Venemaale. 1582. aastal läks Lõuna-Eesti Poole võimu alla. 1583. aastal asutasid poolakad Tartusse jesuiitide gümnaasiumi. Rootsi-Poola sõdades 17. sajandi alguses käis linn korduvalt käest kätte, kui läks 1625. aastal pikemaks ajaks Rootsi riigi valdusse.