Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. Setude kui eestlaste ühe etnilise rühma omanäoline kultuur ühendab endas nii eesti kui vene kultuurile iseloomulikke jooni. Väga rikkalik ja omapärane on nende rahvakultuuriline pärand – rahvalaulud, rahvarõivad, kombed.
Kui ristisõdijad 13. sajandil Eesti vallutasid jäi Petserimaa Pihkva vürstkonda. See oli piiriala, mis oli tähtis Ida-Lääne vahelises kaubavahetuses. Vana Liivimaa piiri lähedal tekkis Petseri asula palverändurite peatuspaigast teel 1473. aastal asutanud mungakloostri juurde. Liivi sõja ajal 16. sajandil ümbritseti klooster võimsa kivimüüri ja kindlustornidega, millega Petseri muutus tugevaks piirikindluseks. Vene tsaar Ivan IV (Julm) asustas Petserisse sõjamehi, kes rajasid kloostir juurde alevilaadse asula. 16. sajandist alates oli Petseri Venemaa tähist tugipunkt võitluses Liivi Ordu, Poola-Leedu ja Rootsi vasu, kes korduvalt Petserit rüüstasid ja põletasid (1592, 1634, 1655, 1702). Suurtulekahjudes aastail 1688 ja 1774 said kloostri puitehitised kõvasti kannatada. Tsaar Peeter I käsul tugevdati 1701. aastal Petseri kaitset muldkindlustuste ja kraavidega. Pärast Põhjasõda (1700-1721) kaotas Petseri oma tähtsuse kindlusena. Aastail 1782-1797 oli Petseri linn Pihkva asehaldurkonda kuuluva Petseri maakonna keskus.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.