“Vaimuhaiguse müüt”

Vaino Vahing: kirjutama hakkasin ma juba küllalt vana mehena. Esialgu tekkis vajadus kirjutada nagu mingi protesti näol. Nimelt tundsin, et kirjutama peaks hoopis teisiti, kui teevad seda minuealised kirjanikud. /—/ Kirjutamise käigus pidin ümber hindama paljud oma senised tõed. Praegu olen parajasti niikaugel, et ei suudagi täpselt defineerida, mis see kirjandus õieti on. Võin öelda ainult nii palju, et kirjutamine ja üldse igasugune looming on pidev eneseavastamise ja -avamise protsess, mis saab alguse sisemisest sunnist. /—/

Loomepsühholooogiaga pole ma tegelnud niivõrd praktilisel, kasusaamise eesmärgil kui just seepärast, et psühhiaatrina olen ma pidanud nende probleemidega paratamatult kokku puutuma. /—/ Inimesel pole midagi öelda väljaspool iseennast. See subjektiivsus saab paratamatult objektiivsuseks, ja kui kirjanikul jätkub usku, siis mõjub ta ka sotsiaalsena! /—/ Fantaasia, nii ratsionaalne, mõttefantaasia kui ka visionaarne, nägemuslik fantaasia, on see, mis annab loomingule spontaansuse, sisemise motivatsiooni. Need mõlemad fantaasialiigid on loomeprotsessi hädavajalikud komponendid, neil põhineb igasugune looming. /—/

Seoses pidevalt komplitseeruva eluga, järjest tõusva närvipingega on psühhiaatria osatähtsus viimasel ajal kasvanud. Kasvanud on ka psühhiaatri kui isiku (isiksuse) tähtsus ühiskonnas. Psühhiaatria on algusest peale olnud meditsiiniharudest kõige sotsiaalsem. Psühhiaatril on olnud ühiskonnas ikka teatud määral repressiivne iseloom, kõik ühiskondlikud formatsioonid on kasutanud psühhiaatriat repressiivse vahendina, korraldava instantsina … /—/

Kirjanikud, kes on mulle midagi pakkunud, on sekkunud ja sekkuvad mu ellu nii kaua, kui ma ise olen veel arenemisvõimeline. /—/ Kuid sedavõrd, kuidas ma hakkasin üha rohkem kirjutama ja kirjanduse üle mõtisklema, said mu õpetajaks võib-olla sügavamad mõtlejad, metafüüsilisemad, filosoofilisemad kirjanikud. /—/

Looming ja elu on samaväärsed. Nii et kirjaniku loomeimpulsiks on tahes-tahtmata mingi eetiline hoiak, millest kasvab välja tema looming, tema stiil, vorm, sisu – kõik. – (1972/1997)

Eesti mõttelugu 63