Karjala ANSV-s elab Tuulelahe metsatööliste asula ehitusvalitsuse tööjuhataja Jelena Petrovna. 1941. aastal, kui ta koos oma kolmeaastase tütrekese Mirkaga evakueerumisele asus, pommitati nende autosid. Teadvust kaotades kuulis ta veel lapse hüüet: “Ema!” Rohkem ta oma last ei näinud. Tee peale oli maha jäänud palju surnud naisi ja lapsi… Ka mees sai sõjas surma. Nüüd on ta üksikuna palju ehitustandreid läbi rännanud, ehitab uusi elumaju, haiglaid, koole ja klubihooneid.
Samal ajal asub Soomes Soome-Nõukogude sõprusühingusse tööle noor tüdruk Mirja, kelle on üles kasvatanud Matti ja Alina Matikaised, kuid tema päriskodu pole siin: ta toodi sõja ajal kolmeaastasena Ida-Karjalast sõjavangide laagrist.
Sõda on lõppenud, inimesi haarab rahulik ülesehitustöö, kõigi maade rahvad võitlevad rahu eest. Tihenevad sõprussidemed ka kahe naaberriigi, Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Tuulelahe arst Aino Lampijeva, Jelena Petrovna sõbranna, sõidab turistina Soome. Seal kohtab ta hetkeks Mirjat, kes tundub talle Jelena Petrovnaga väga ühte nägu olevat…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.