“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. Pealegi oli töölisaguli elu Jakobsonile igituttav – ta oli pärit Pärnu Rääma alevi töölisperekonnast.
August Jakobsoni (1904-1963) elulugu ja hinnangud sellele on samuti kirevad. Pärast Pärnu ühisgümnaasiumi lõpetamist astus ta 1926. aastal Tartu ülikooli, kus õppis algul majandusteaduskonnas ning 1932-1937 arstiteaduskonnas, kumbagi eriala siiski lõpetamata. 1928. aastal, pärast “Vaeseid patuseid” võeti ta kirjanike liitu, oli koguni selle ühingu esimees 1939-1940 ning hiljem, 1944-1946 ja 1950-1954, ka Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees, 1954. aastast ENSV teeneline kirjanik ja 1947. aastast ENSV rahvakirjanik. Ka kirjaniku karjäär kommunistina oli kiire ja kõrge: 1950-1958 oli ta ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1951-1958 Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee liige.
Sari Eesti Lugu nr 23
Paberkaaned kulumisjälgedega
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.