“Uurimus inimesest”

Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse.

Esimese tõuke selle raamatu kirjutamiseks sain ma oma inglise ja ameerika sõpradelt, kes korduvalt ja tungivalt palusid mul avaldada “Sümboolsete vormide filosoofia” (I-III, Berliin, Bruno Cassirer, 1923-1929) ingliskeelne tõlge. Kuigi oleksin väga tahtnud nende palvele vastu tulla, leidsin pärast esimesi katseid, et oleks ebapraktiline ja praeguse olukorras koguni põhjendamatu see teos kogu ulatuses taasüllitada. Lugeja tähelepanule oleks osutunud äärmiselt koormavaks lugeda läbi kolmeköiteline uurimus, mis tegeleb keeruka ja abstraktse teemaga. Aga isegi autori seisukohalt oli vaevalt võimalik ja soovitav avaldada uuesti rohkem kui kakskümmend viis aastat tagasi visandatud ja kirjutatud teos. Vahepeal on autor oma teemat edasi uurinud. Ta on avastanud mitmeid uusi tõiku ja seisnud silmitsi uute probleemidega. Kuid vanugi probleeme näeb ta nüüd uuest küljest ja need kerkivad ta ette teistsuguses valguses. Kõike seda arvesse võttes otsustasin alustada otsast peale ja kirjutada täiesti uue raamatu. See raamat pidi saama palju lühem kui eelmine. “Paks raamat,” ütles Lessing, “on suur nuhtlus.” Kui kirjutasin “Sümboolsete vormide filosoofiat”, olin teemast niivõrd haaratud, et unustasin selle stiilialase maksiimi või ei pööranud sellele lihtsalt tähelepanu. Nüüd tunnen palju tugevamat sundi arvestada Lessingi sõnadega. Selle asemel et anda detailne ülevaade faktidest ja laskuda sõnaohtrasse teoreetilistesse arutlustesse, olen püüdnud käesolevas raamatus koondada tähelepanu vaid mõnele asjaolule, millel minu meelest on eriline filosoofiline tähtsus, ning väljendada oma mõtteid nii lühidalt ja kokkusurutult kui võimalik.

…