“Urmas ja Merike”

Lugu aasta 1000 ümber.

Koloriitse eesti suurkirjaniku Karl August Hindrey “Urmas ja Merike” (I osa esmatrükk 1935, II osa 1936) on kriitikute hinnangul autori parimaid ja ka hinnatuimaid romaane. Romaan pälvis 1937. aastal Konstantin Pätsilt riigivanema auhinna. “Urmas ja Merike” annab ereda ja tõepärase sissevaate Muinas-Eesti ühiskonda. Tegevus, mida raamib armastusromaanile iseloomulik suhetepinge, toimub autori määratluse järgi aasta 1000 ümber, kajastatud on konkreetsed ajaloolised suursündmused tollal, nagu Tartu linnuse langemine venelastele aastal 1030 – millest Tartu linn tänaseni oma vanusearvestust peab. Romaaniga avaneb meie ees Muinas-Eesti elu-olu oma mitmepalgelisuses ja täiuses: võimu- ja perekonnasuhted, samuti poliitilised ja sõjalised võitlused. Näeme, kuidas valiti vanemaid, kuidas peeti kärajaid, killakohut, maapäeva, milline on veretasu, millised olid suhted perekonnas jne. Lugeja ees ei tegutse mitte “ajaloolised marionetid, vaid reaalselt kujutatud inimesed oma vooruste ja puudustega, kahtluste ja kõhklustega” (Ülo Tedre). Nagu meiegi. K. A. Hindrey (1875-1947) ise sai juba eluajal legendiks, paistes silma härrasmehelike ekstravagantsustega. Ometi pidi see suurmees vanaduspõlve veetma vale nime all nõukogude vanadekodus Irus, kus ta ka suri.

Sari Eesti Lugu nr 2