Möödunud sajandi vene maadeuurijate silmapaistvas plejaadis kuulub täiesti eriline koht kirjanik Garinile, kes on jätnud ereda jälje meie maa kirjandusse, sealhulgas ka geograafiakirjandusse. Kahjuks pole Garini sellealast panust siiani hinnatud, seda pole isegi kajastatud meie ajaloolis-geograafilises kirjanduses. Ent selle kirjaniku maateaduslikel ja etnograafilistel uurimustel, tema suurepärastel olukirjeldustel, mis annavad selge kujutluse loodusest ja tööinimeste elutingimustest, on tõepoolest väga suur tähtsus. Peaaegu pool sajandit tagasi kirjutatud teosed ei ole kaotanud oma värskuste ning neid võib meie päevilgi põnevusega lugeda.
N. Garin on Nikolai Georgijevitš Mihhailovski kirjanikunimi. Ta sündis 8. veebruaril 1852 Peterburis, tegevväe ohvitseri perekonnas. Garini lapsepõlv ja poisi-iga möödusid lõunas, Odessas, kuhu ta isa kolis oma perega, kui oli kindrali aukraadis erru läinud. Siin oli Mihhailovskitel linnaserval oma maja suure aiaga ja toreda vaatega merele.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist sõitis Nikolai Georgijevitš 1871. a. Peterburi, kus õppis algul ülikooli juriidilises fakulteedis, 1872. a. alates aga Teedeinseneride Instituudis. Kuus aastat hiljem suunati ta noore insenerina tegevarmeesse Bulgaarias maanteed ehitama; pärast Vene-Türgi sõja (1877-1878) lõppu saadeti ta Bessaraabiasse Benderõ-Galazi tee ehitamisele. Sellest ajast peale algas praktiline töö teede-ehituse insenerina, mis haaras Garinit paljudeks aastateks, paisates teda ühtelugu maa ühest äärest teise.
…
Sari: Maailm ja mõnda
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.