Veidi enne 17. sajandi lõppu tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid, mida laiemalt teataksegi Suure Nälja nime all. Näljahäda tappis viiendiku tollasest maarahvast – 75 000 inimest. Seda Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt kajastanud Mait Metsanurk oma 1939. aastal ilmunud romaanis “Tuli tuha all”, mida vahel on peetud isegi kirjaniku kuulsaimast teosest “Ümera jõel” viimistletumaks ning seega tema tugevaimaks ajalooliseks romaaniks.
Teose tegevus toimub just näljahäda tippaastatel 1695-1697. Romaani peategelane on Laeva mõisa talupoeg Piiri Tõnu, kes peab võitlema korraga nii oma põllu kui ka mõisaga, et toita peret ning säilitada eneseväärikus.
Mait Metsanurk (1879-1957, kodanikunimega Eduard Hubel) pärines Äksi kihelkonnast Metsanuka külast. 1900. aastal lõpetas ta Tartu linnakooli ja pärast seda pedagoogikakursuse, seejärel tegutses ajakirjaniku ja kooliõpetajana. Kirjanikuna debüteeris ta 1904. aastal lühijuttudega ajakirjanduses, esimene raamat “Isamaa õilmed” ilmus 1908. aastal. Metsanurk oli Eesti Kirjanikkude Liidu loomise algatajaid ning 1930. aastail mitu puhku ka EKLi esimees. Stalini ajal, 1950. aastal visati ta Eesti NSV Kirjanike Liidust välja. Teenekas kirjanik pidi nõnda elu lõpul elatist teenima juhutöödega.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.