“Terra Fantastica kartograafid” 2 raamatut

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

Ulmekirjanduse ajalugu ja areng on sama põnev kui ulme ise. «Terra Fantastica kartograafid 2. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 2000–2023» on jätkuks kolme aasta eest ilmunud Raul Sulbi esimesele ulmekirjandust käsitlevale artikli- ja kriitikakogule. Teine köide keskendub õuduskirjanduse sünnile, täpsemalt gooti romaani buumile, käsitledes põhjalikumalt nii selle žanri klassikuid kui ka tänapäevaseid meistreid nagu Carlos Ruiz Zafón ja Guillermo del Toro. Eraldi tähelepanu all on Harry Harrisoni ja Viktor Pelevini looming, Robert A. Heinleini noorteulmekad, Frank Herberti «Düüni» saaga, William Peter Blatty «Eksortsist», Stephen Kingi «Tume Torn» ja poola ulmevõluri Andrzej Sapkowski sorts Geralti maailm.

Raamatu teine pool on pühendatud eesti ulme ajaloole, alates kõige varasemast ajast kuni kuldajastuni 20./21. sajandi vahetusel ja žanri tänaste arenguteni. Eraldi käsitluse saab Vahur Afanasjevi, Matt Barkeri, Veiko Belialsi, Meelis Friedenthali, Indrek Hargla, Henn-Kaarel Hellati, Tiit Tarlapi ja Wimbergi looming, aga ka Uku Masingu ja Herta Laipaiga seosed ulmega. Eksklusiivsena leiab kogumikust verivärske ülevaateartikli «Eesti ulmest 150 aasta jooksul», mis on aprillis 2023 ilmunud ukrainakeelse eesti ulme antoloogia saatesõna esmatrükk eesti keeles. Raamat on värvitahvlitega illustreeritud ning sisaldab valikbibliograafiat ja põhjalikku isikunimede registrit.