“Tasuja”

Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti kirjanduses läbi aegade kõige enam loetud ilukirjanduslik raamat üldse.

Ent toes oli oluline ka oma ilmumise ajal, aastal 1880. See oli aeg, mil esimesed tõsisemad lõhed rahvuslikus ärkamises olid alles tekkimas, ning “Tasuja” pälvis suurt tähelepanu ja poolehoidu rahvusliku vaimu ergutaja ja virgutajana.”Tasuja” on tõlgitud mitmesse keelde, soome keeles ilmus ta juba 1888, ent teos on tuttav ka vene, leedu ja mongoolia keeles lugejatele. Ka on “Tasujat” korduvalt dramatiseeritud ja lavastatud. Lugemisrõõmu pakub teos kindlasti rohkem kui sama autori teine kuulus jutustus “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”.

Eduard Bornhöhe (1862-1923, kodanikunimi Eduard Brunberg) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpinguteel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889. aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878. aastal.