“Tantsud Mozarti saatel”

…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu patja, ei liiguta, hingab sügavalt nagu magaja; ta pingutab tahtejõudu, et mitte lasta välja paista ärkvelolekul, kuigi see muutub iga sekundiga raskemaks, siis tunneb keharaskust enda kõrvale istumas, uurivat pilku oma näol, ja enam pole tal võimalik magamist teeselda ning ta vaatab unesegaselt naise rahulikku, mittemidagiütlevasse näkku. …

Taskuformaat