Lugejale
Ajaloolase töö mõistmiseks oleks lugejal kasulik veidi mõelda selle üle, kuidast ta ise tunnetab teda ümbritsevat elu ja selle sotsiaalpoliitilist arengut. Teavet näib ju tulevat küllaga – ajalehtede, raadio ja televisiooni kaudu – nii et kõike on isegi võimatu haarata. Ja siiski tunnetab tavaline kodanik, et andmed on vasturääkivad ning kõige olulisemate sündmuste ja protsesside osas ikkagi küllalt lünklikud ja puudulikud.
Ajaloolane on mõnes mõttes veel raskemas olukorras. Väga palju väga olulisi andmeid on möödunud aastakümnete ja sajandite jooksul lihtsalt kaduma läinud. Arhiivides ja muul viisil säilinu põhjal tuleb taastada üldine pilt minevikust – ja see pilt on paratamatult lünklik ja ebatäielik. Pingutustega on siiski võimalik välja selgitada teatud protsesside põhjusi ja tagajärgi, sündmustevahelisi seoseid. Kui me seejuures pühendame erilist tähelepanu majanduslikele teguritele, siis on tulemuseks majandusajalooline analüüs, mis võib olla suureks abiks ka poliitiliste sündmuste ja kultuuri arengu mõistmisel. Taolise lähenemisviisiga piirdudes jääksime aga ilma väga olulisest – me ei mõistaks, kuidas mõtestasid oma tegusid noil möödunud aegadel elanud inimesed, miks nad tegutsesid teatud viisil ja mitte teistmoodi.
Talupoja mõtte- ja tundemaailmast võetakse antud juhul vaatluse alla vaid küllalt kitsas tahk: talude päriseks ostmine ja seoses sellega talupoegade suhtumine maasse. Talupoja mõtte- ja tundemaailm on, nagu M. A. Rahmatullin hiljuti veenvalt näitas, väga keeruline süsteem, sisaldades ühelt poolt talupoegade seisukohti neis küsimustes, mida tavatseme kutsuda maailmavaatelisteks (ideoloogia) ja teiselt poolt kommete, tavade ning meeleolude kogumit (ühiskondlik psühholoogia).
Talurahva ideoloogia teisi komponente – eriti rahvusideoloogia teket ja arengut – on juba küllalt uuritud; suured teened on selles osas H. Kruusil ja E. Jansenil. Käesolevas uurimuses vaadeldavaid aspekte on aga vähem käsitletud.
Baltisaksa mõisnike ja tsaarivalitsuse agraarpoliitika, 18.-19. sajandil elanud talupoegade eluolu ja võitluse kohta on ilmunud juba palju raamatuid (A. Agthe, A. Gerneti, A. Tobieni, J. Konksu, käesolevate ridade kirjutaja ja teiste sulest). Kõigi seni tehtud uurimuste tulemusi on kasutatud ka käesoleva raamatu kirjutamisel.
Antud uurimuses jälgime maa ümber käinud võitlust sellest ajast peale, kui see küsimus oma klassikalisel kujul – kellele maa kuulub või peab kuuluma – esimest korda päevakorrale tõusis. Seega ajast, mil mõisnikud Balti kubermangude talupojad 19. sajandi alguses vabaks kuulutasid, aga ühtlasi teada andsid, et kogu maa, ka talupoegade käes olev, kuuluvat omandiõiguse alusel neile.
Väljendan käesoleva raamatukesega ka sügavat tänu oma abikaasale, kes on mind vapralt toetanud töös ja kõigis raskustest.
– Autor
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.