“Taevas ei maksa protsente”

Romaan.

Ma olin kord väga õnnelik. Noil päevil olid pirnid peagu nii suured kui mu pea ja palju mahlasemad kui praegu. Rattasõitjad olid väga kõrgel üleval, ma võisin koertel ratsutada ja kord jooksin ühe hobuse kõhu alt läbi. Ka õhk oli tollal selgem ja puhtam, ei vajatud sigarette, et elust rõõmu tunda, piisas jaheda puhta õhu sissehingamisest, et olla õnnelik. Vesi maitses teisiti kui tänapäeval, maitses ka kohvita ja napsita niisama hästi kui õhk. /—/

(puuduvad paberkaaned)