Autori märkus: Pole küll oluline, aga suur osa selle loo tagapõhjast vastab tõele. “Smerš” – lühend sõnadest “smertj špionam” – surm spioonidele on ja jääb kõige salapärasemaks osakonnaks Nõukogude valitsusasutustest.
1956.a algul, mil see raamat sai kirjutatud, oli “Smeršil” kodu- ja välismaal umbes 40 000 kaastöötajat ning kindral Grubozaboištšikov oli selle ülem. Tema välimust olen ma kirjeldanud tõepäraselt.
Praegu on “Smerši” peakorter seal, kus ma 4. peatükis selle kirjutan, Sretenka tänaval nr 13 Moskvas. Nõupidamistoa kirjeldus vastab tegelikkusele ja luureülemused, kes seal laua taga kokku saavad, on ametnikena tegelikult olemas. Nad kutsutakse sinna tihti samasugustel põhjustel nagu ma seda oma loos jutustan. – I. F. Märts, 1956.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.