Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist.
Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu.
“Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“
Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, sest kui oleksin jätkanud nagu olin mõelnud, oleks see vägagi rumal olnud.
Pidin küsima: “Vabandage, kas see daam on teie tütar?” Kuid muidugi oli ta tolle meistrimehe tütar: ma olin mõlemaid omal ajal Tartus aastaid tundnud, nii et minu küsimus oleks võinud mõjuda otse solvavana.
Aga ma ei olnud toda naisolendit oma küsimuse esimesel hetkel ära tundnud ja kui ma teda nüüd uuesti vaatlesin, kohkusingi uuesti. Ei, ma ei kohkunud, ma olin põrutatud, sest see nägu, mis mulle nukralt vastu naeratas, oli vare võrreldes sellega, mis mulle Tartu aastaist alati päikesepaistelisena oli meelde jäänud. …
(paberümbris kulunud)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.