“Sõnajalg jaaniööl”

Mall Hiiemäe (Proodel) sündis 9. jaanuaril 1937 Iisaku kihelkonnas Roostoja külas metsavahi peres. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna kaugõppes 1962. aastal, töötades õpingute ajal metsavahina Iisaku metskonnas ja õpetajana Iisaku keskkoolis. Aastatel 1964-1965 oli Mall Hiiemäe teadur Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas; 1965-1969 täiendas ta end aspirantuuris. Alates 1969. aastast tänaseni on ta töötanud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna, praeguse Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurina.
Mall Hiiemäe on eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid. Ta alustas rahvajuttude uurijana, keskendudes esmalt oma kodukandi jutupärimusele. Kandidaadiväitekiri “Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvatraditsioonis” valmis juba 1971. aastal, kuid ideoloogilistel põhjustel jõudis kaitsmisele alles tosin aastat hiljem. Tema uurimistöö leidis tunnustamist ja väljundi juba varem ning ka rahvusvahelises ulatuses. Kodumaal teatakse-tuntakse Mall Hiiemäed kõige enam siiski eesti rahvakalendri uurija tutvustajana. Ta jätkas antoloogia “Eesti rahvakalender” koostamist ning järjekindla töö tulemusena ilmusid aastatel 1981-1999 selle sarja seitse köidet (II-VIII). See sobib heaks näiteks sellest, kuidas on võimalik kirjutada hinnatud rahvaväljaanne, ilme et tehtaks järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete osas. Samateemalise monograafiaga (“Der estnische Volkskalender”) kaitses ta 1998. aastal ka doktorikraadi.
Mall Hiiemäe tegevus ongi olnud silmapaistev just seetõttu, et ta on osanud kirjutada ja kõnelda ka “lihtsale inimesele” ning üle oma eriala piiride. Eesti Loodusuurijate Seltsi liikmena on ta järjepidevalt teinud koostööd loodusteadlastega ning looduse kajastumine rahvaluules on samuti üks läbivaid teemasid tema esimestest kirjatöödest alates. Folkloristina on tema püüdeks olnud jäädvustada ja ühtlasi väärtustada nii eesti rahvapärimust kui ka neid inimesi, kes on selle pärimuse kandjad.

– Ergo-Hart Västrik