“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”

Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus tuli teenida lisaks sanitarina. Päeviku pidamist alustas ta 1915. aasta aprillis väeosa puhkuse ajal. Üle kahe ja poole aasta viibis päeviku autor rindel Karpaatides ning sõja esimesel aastal veel Poolas, võõrsilt kordagi koju puhkusele saamata.
Päevikus avanevad lugejale enam kui sajanditagused rindeolud Karpaatide idaosas ühe eesti sõjamehe pilgu läbi, tema meeli vaevanud ja meeli ülendanud sündmused, mõtisklused elusaatuse ja tuleviku üle ning haru-harva vaos hoitud tundedki. Karl Markini looduse ja sõjaolustiku kontrastsed kirjeldused leiame Audru ajalehe “Kodused Hääled” 1915. aasta juunikuu numbrist pealkirjaga all “Kiri Karpaatidest”. Allikapublikatsioonis avaldatud K. Markini kirjavahetuse register pakub kinnitust kodurindel ja sõjarindel viibijatele toetuse vastastikusest tähtsusest.
Sõjapäeviku säilimist saame pidada mitmete õnnelike juhtumiste kokkulangemise reaks, selle trükkijõudmist aga päeviku valdaja ja pärijate ühise püüde tulemuseks, keda tutvustatakse publikatsiooni saatesõnas. Sõjaajalooga vähem kokkupuutunud lugeja jaoks on esitatud ülevaade peagi enam kui sajandi piiri taha jäänud Esimese maailmasõja sündmustest Eesti poolt vaadatuna, lisaks sõjapäevikuga haakuvalt valikuline tutvustus vastavast eestikeelsest kirjasõnast. Lähema ülevaate Karl Markini/Kaarel Vainu eluloost ja temaga maailmasõja ajal kirjavahtuses olnud isikutest koostas ajaloolane Uuno Ojala.
Publitseeritud sõjapäeviku on varustanud asjakohaste kommentaaridega ajaloolane Ago Pajur. Temalt ka lähemad selgitused K. Markini rindeteele jäänud külade ning linnade nimede kohta.