“Söekaevurid”

Sari: Romaaniklassika

1885 ilmunud “Söekaevurid” (pr “Germinal”, ee ka “Žerminaal”) on lugu Põhja-Prantsusmaa söekaevurite elust ja nende mässust ebainimlike töötingimuste vastu, klassivõitlusest ja töölisliikumise algetest. Ühtaegu on romaanis traagilise armastusloo sugemeid. Naturalismi pitserit kandev teos algab noore töötu Etienne Lantier´ tööleasumisega Montsou kaevanduslinnas. Seal armub ta Catherine´i, kes töötab samuti kaevanduses. Zola toob sisse pärilikkuse: Etienne on kuuma verega ja muutub eriti keevaliseks alkoholi mõju all. Ta õhutab töölisi mässule. Algab streik…

Zola tippteos, 20 romaanist koosneva tsükli “Rougon-Macquart´id” 13. romaan “Söekaevurid” on oma algupärase nime saanud Prantsuse revolutsioonikalendri seitsmenda kuu järgi, mis algab märtsis ja lõpeb aprillis. Niisiis on žerminaal kevadkuu ja see seostus Zola jaoks kogu romaani olemusega – revolutsiooniga, uue maailma sünniga -, milles kaevuritest saab kogu töölisklassi sümbol, kes tõstavad pimeduses pea ja püüdlevad taimeidudena valguse poole. Tänapäevaks on “Söekaevurid” jõudnud ideoloogiliselt vananeda, mistõttu raamatu väärtus on eeskätt kirjanduslik ja ajalooline.

“Söekaevurite” põhjal on loodud mitu filmi, millest märkimisväärsemad on Yves Allegret´ “Germinal” 1962. aastast (peaosas Jean Sorel) ja Claude Berri adaptatsioon 1993. aastast (peaosades Renaud, Gerard Depardieu).

Prantsuse kirjanik Emile Zola (1840-1902) oli naturalismi põhiesindaja ja kuulsa avaliku kirja “Ma süüdistan” autor.

Zola sündis Aix-en-Provence´is itaalia immigrandi pojana. Enne kirjanikuna läbi löömist töötas ta kirjastuses ja tegi ajalehtedele kaastöid. 1868 ilmus Zola romaan “Therese Raquin”, mille eessõnas ta määratles end naturalistina. Zola järgi määravad inimese elu ja käitumise nii keskkond kui ka pärilikkus ning kirjaniku ülesanne on lahata elu nagu patoloog. 1868 hakkas Zola Balzaci eeskujul kavandama romaanisarja, mille sisuks pidi saama ühe suguvõsa liikmete elukäik ja keskkonna mõju inimese saatusele. Kahekümnest raamatust koosnev tsükkel “Rougon-Macquart´id” valmis 1893. aastaks. Zola oli väga metoodiline kirjanik, tema romaanid on tuntud täpsete kirjelduste, pingelise süžee ja tabavalt esitatud tegelaskujude poolest.

1898. aastal sekkus Zola juudi soost ohvitseri Dreyfusi afääri. Dreyfusi süüdistati sakslaste kasuks spioneerimises, Zola pidas süüdistust alusetuks ning läkitas presidendile avaliku kirja “Ma süüdistan”. Tekkis skandaal, mis jaotas riigi kahte leeri ning milles avaldus teravalt intellektuaalide mõju ajakirjandusele ja avaliku arvamuse jõud. Kirjanikule määrati trahv ja vanglakaristus, mille eest ta pages aastaks Inglismaale. Zola suri vingumürgitusse, kuid siiani pole välistatud võimalust, et selles olid süüdi tema vaenlased.