… Ükskord sattus minu tähelepanu objektiks üks üliõpilane, kes suhtus ilmse umbusuga loengutel esitatavatesse filosoofilistesse konseptsioonidesse. Ta isegi ei püüdnud oma skeptilisust varjata. Pärast loengut alustasin selle noormehega avameelset kõnelust. Meie vestluses selgus, et juba mõnda aega on tal väär ettekujutus ühiskonnateadustest. Ta arvas, et nende teaduste abil on võimalik argumenteerida ükskõik missuguseid seisukohti. Selline arvamus oli tal kujunenud ühe loengu mõjul, milles õppejõud oli esitanud mõningaid arve ja fakte põllumajandusest, mis olid vastuolus selle üliõpilase ettekujutusega. Nimelt oli tema kodukolhoosis juba rida aastaid olukord mitte kuigi roosiline. Tegin talle ettepaneku katsuda üheskoos selles küsimuses selgusele jõuda. Vaadeldes põllumajanduse arengut rea aastate jooksul iseloomustavaid statistilisi andmeid – teravilja kogutoodangu kasvu, põllumajanduse varumise ja kokkuostu mahtu ning teisi näitajaid – tulime ühisele arvamusele, et meie maal on põllumajandus tõepoolest tõusuteel. Kuid see tõsiasi ei välista, et üksikutes rajoonides ning majandites esineb töös veel tõsiseid puudusi: saagid on viletsad, töö organiseerimine halb, esineb agrotehniliste nõuete mittetäitmist jne. Nähtavasti ei olnud too õppejõud oma loengus selle asjaolule viidanud, isegi mitte seda öelnud, et omal ajal ei olnud põllumajandusliku tootmise kasvutempo küllalt kiire.
Skeptikute ümberveenmiseks on vaja ühtlasi rünnata ka kodanlikku ideoloogiat, paljastada nõukogude tegelikkuse moonutamist selle poolt ja müüte niinimetatud vaba maailma võlude kohta. Seda on võimalik teha üksnes aktiivselt, ründavalt positsioonilt. Tuleb inimestel aidata paremaks saada, ka nendel, kelledest me siin oleme rääkinud. See on meie kooli, perekonna, kommunistliku noorsooühingu, kogu meie ühiskonna otsene kohustus. ….
Taskuformaat
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.