Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, oli suhteliselt kitsas, eriti mis puudutas ühiskonda. Seepärast kasutasid nood, keda nimetet ainevald köitis, enamasti ilukirjanduse vormi, kuna kujundikeeles oli võimalik “rohkem öelda”. …
Sari: Sirbi Raamat
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.