“Sellest mustast mungast”

Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, noorest Hinricust, kes saadetakse reformatsioonieelsesse Tallinna, tollaste sündmuste keskpunkti. Helbemäe on oma romaani alapealkirjastanud “Üks kroonika elust, surmast ja ajast inimestest selle sees”. Inimesteks ajaloo sees ongi munk Hinricus, kes hoolimata kiusatustest püüab jääda truuks kloostrikorrale ning vältida maiseid tundeid. See on mõistagi raske, kui Hinricus hakkab kloostrisse saadetud noore nunna Agathe pihiisaks…

Gert Helbemäe (1913-1974) sündis Tallinnas, tegutses kirjutava ajakirjanikuna ning töötas juba alates aastast 1934 viljakalt ja energiliselt ka raadios. Kui märtsipommitamises 1944 hävis Tallinna raadiostuudio, improviseeris Helbemäe vajaliku tehnika oma korterisse Vene tänaval ning jätkas raadiosaadete edastamist sealt. Kirjanikuna alustas Helbemäe kuuldemängude ja laulutekstide kirjutamisest. 1944. aastal pidi Helbemäe põgenema Saksamaale ja läks sealt 1947 edasi Londonisse. Helbemäe oli Eesti pagulasPEN-klubi rajaja ja esimees ning Eesti Kirjanike Kooperatiivi esindaja Inglismaal. Londonis kirjanik ka suri.

Eesti Päevaleht, 2009 (Sari Eesti Lugu nr 9) Raamat on kiles alles