“Seda laulu olen ma kuulnud”

Haaravas psühholoogilises trilleris viib autor lugeja sügavale inimmeelte salapärasse, kus mälestused võivad olla väga ohtlikud. Romaani peategelane Kay Lansing, rikka ja mõjuka Carringtoni perekonna maastikuarhitekti tütar, peab kord isaga tööle kaasa minema. Carringtonide häärberil, ajaloolisel 17. sajandi mõisamajal, mis on kivi kivi haaval Walesist 1848. aastal kohale transporditud, on salajane kabel. Kuueaastane Kay annab uudishimule järele ja lipsab kabelisse. Seal kuuleb ta pealt tüli mehe ja naise vahel, kus naine nõuab mehelt raha. Kui naine ütleb, et see on viimane kord, vastab mees salvavalt: “Seda laulu olen ma kuulnud.”
Samal õhtul korraldavad Carringtonid õhtusöögi koos tantsupeoga, misjärel Peter Carrington, Princetoni üliõpilane, sõidutab naabrite kaheksateistkümneaastase tütre Susan Althorpi koju. Kuigi vanemad kuulevad tema kojutulekut, ei ole tüdrukut järgmisel hommikul oma toas ning teda ei nähta ega kuulda enam kunagi.
Peter Carringtoni kohal ripub aastaid kahtlusepilv. Neljakümne kahe aastaselt perekonna äriimpeeriumi peana on ta ikka veel politsei huviorbiidis mitte üksnes Susan Althorpe´i kadumise, vaid ka oma raseda naise uppumise pärast nende ujumisbasseini.
Mitmete asjaolude kokkusattumisel armub Kay Peterisse ja abiellub temaga, hoolimata teda pärast vanemate varajast surma kasvatanud armastatud vanaema vastuseisust. Oma jahmatuseks avastab ta varsti, et mees on uneskõndija, kelle öised uitamised tõmbavad teda alatasa basseini juurde, kus tema naine oma otsa leidis.