Traaklased on minevikku vajunud rahvas ning Traakia pikka aega maa, mida ajaloolased tundsid vaid kreeka mütoloogiast ja ajaloost. Mõistatuslik maa, mida teadus sai vaid katkendlikult hõlvata, sest Traakia vanaaja ulatuslik uurimine võeti käsile pärast Teist maailmasõda.
Traaklased asutasid kahel esimesel meie ajaarvamisele eelnenud aastatuhandel suurt osa Balkani poolsaarest ja Väike-Aasiast. Paeluv on minna nende arheoloogilisi jälgi pidi, mis viivad üha uutele ja ootamatutele avastustele.
Mainigem näiteks kas või Gradežnitsa savitahvleid Bulgaarias, mis kuuluvad maailma vanimate kirimälestiste hulka. Nendel seega umbes neli tuhat aastat enne kreeta minose lineaarkirja B, mida seni peeti vanimaks kirjaks Euroopas.
Teiselt poolt tuleb mainida 1972. aasta sensatsioonilist Varna kullaleidu, millel on antiikaja seisukohalt samasugune tähtsus kui Trooja ja Mükeene avastamisel. Nekropolis sümboolsetel matustel hauda kaasapandud puhtast kullast käevõrud, diadeemid ja kultuseesemed on loonud tundmatu päritoluga kullassepad umbes 3200 aastat enne meie aja arvamise algust. Need valmistati ajal, mil Egiptuses rajati esimesed dünastiad, ülejäänud Euroopas valitses aga alles sügavaim kiviaeg. Varna kullaleiud kergitavad katet ajastult, millest seni ei teatud niisama hästi kui midagi. Nad kinnitavad, et Mustast merest läänes ja lõunas, mis on Traakia keskne ala, elasid juba kaks aastatuhandet enne kreeka kolonisatsiooni hõimud, kellest pikaajalises migratsiooniprotsessis arenesid kolm traakia hõimkonda – traaklased, daaklased-möösid ja früüglased.
Heinz Siegert
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.