Sissejuhatuseks.
Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi mõneks aastaks iseseisva üksusena sealse foogti Heinrich Wulffi (saksa keeles Heinrich von Lüdinghausen, gemammt Wulff) valdusse.
Nii W.v.Fürstemberg kui ka tema sugulase Heinrich Wulff pärinesid Westfaalist ja olid noorena tulnud Liivi ordu teenistusse. Esimene oli komtuuriks Ascheradenis, Dünsburgis ja Viljandis, teine Kandsus ja alates 1550. aastast Maasilinnas. Heinrichi vend Rutger Wulff oli Pärnu viimaseks komtuuriks kuni 1561. aastani ja onupojad Curdt ning Goswia järjestikku läänimeesteks Maasilinna foogtkonnas, õpepoeg Heinrich Wrede oli Suur-Kihelkonna ehk Pajumõisa valitsejaks (Amtmann) kuni onu 1562. aastal andis temale lääniks poolteist vakust (Undva ja Köruse), millest kujunes välja Tagamõis (varemini Nemmal). Ka õepoeg Caspar Wrede oli tegev Saaremaal.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.