Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa
XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise.
Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest kangelastegudeks jäi vähe võimalusi. Laulude sisusse imbusid quasi-palved, ahastused või sarkastilised vihapursked. Arenes lüürika. Julgeid unistusi kippusid varjutama igapäevamured, mis eriti selgesti peegeldusid uues temaatilises liigis, mida nimetamegi sisule vastavalt orjuslauluks.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.