“Ruslan ja Ludmilla”

Autori andmetel on poeemi alustatud juba lütseumis , 1817.a. Säilinud mustanditel on aastaarvuks 1818. Lõpetatud on poeem Peterburis 26. märtsil 1820. a. Epiloog on kirjutatud Kaukaasias 26. juulil 1820. a. Poeem ilmus Peterburis a. 1820. Teisele trükile lisas Puškin vene muinasjutumotiividel põhineva sissejuhtatuse (“On haljas tamm kesk meremüha…”), mille ta kirjutas Mihhailovskojes 1824.-1825. aastal.
Süžee otseseks aluseks pole aga vene muinasjutud ja bõliinad. Vägimehe seiklused kaunitari vabastamisel ja lembe-episoodide käsitlus läheneb rohkem lääne-euroopa rüütliromaanile. Vaid üksikud episoodid pärinevad vene rahvaluulest: kohtumine hiiglase peaga, nähtamatuks tegev müts, elu- ja surmavesi jt. Üldiselt on rahvaluulemotiivide kästilus lähedane stiilile, mis iseloomustab vene muinasjuttude kirjanduslikke ümbertöötlusi XVIII sajandil ja sentimentalismi perioodil.

…