“Röövel ristisambal”

Ma elan suures lossis ja mul on palju ilusaid riideid. Need kõik on siidist ja sametist. Mul on teenijad, kes panevad mind iga päev riidesse ja lokivad mu juukseid. Mul pole endal tarvis midagi teha. Mu mees on ohvitser… kindral! Ta on ilus ja pikk, mustade lokkis juustega ja kikkis vurrudega. Kui ta kõnnib, siis kannused kõlisevad ja mõõk koliseb…. Ma söön iga päev saia ja kompvekke ja joon mõdu… Meil käib palju külalisi ja kõik kiidavad mu ilu. “Oh Juula küll…” Ei – Juljanne… Ikkagi Juula! Miks nad panid mulle nii koleda nime?! – – – Mu nimi polegi Juula! Keegi ei teagi, et mind on Juulaks ristitud ja kes mu vanemad on. Mu mees leidis mind metsast… Ma olin ära eksinud. Istusin tee ääres ja nutsin. Ta tõstis mind enda ette sadulasse ja tõi mind oma lossi. Ma õppisin kiiresti saksa keelt rääkima ja klaverit mängima. Ma mängin iga päev klaverit ja kõik kiidavad…

“Romaan “Röövel ristisambal” (Toronto Orto 1961) kujutab aastast 1905 peetavat võitlust ühe suurtalu pärast, kus mitmekülgselt paljastub peategelase ja tema suguseltsi närusus, perekondlike sündmuste foon on aga ühe aleviku tekkimine ja areng.” – VikipeediA