Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi ei eita, pole tänaseni Ewersile pühendatud ühtki monograafiat ega ka mitte romaani.
Esmakordselt Ewersi kohta varem kirjutatuga tutvust tehes pidin hämmastusega tõdema, et tema kohta on paberile pandud peaaegu eranditult kiidusõnu. Isegi anekdootlikes lugudes oli Ewers reeglina naerjate, mitte naerualuste poolel. Tundub, et just see ongi põhjus, miks Ewersile pole tänaseni biograafi leidunud. Nii positiivse mainega tegelane ei saakski nagu olla huivtav. Loodan, et käesolev teos suudab seda arvamust veidi kõigutada.
Raamat ei ole kunagi ainult ühe inimese töö vili. Suurim tänu kõigile, kes nägid vaeva teksti loetavaks ja piltide vaadatavaks tegemise kallal. Eraldi tahaksin tänada neid inimesi, kes käsikirja enne lõplikku valmimist läbi lugesid ja autorit oma märkustega palju aitasid – oma ema Malle Saluperet, professor Aadu Musta ja professor Peeter Järvelaidi ning oma magistritöö juhendajat emeriitprofessor Helmut Piirimäed. Ja muidugi tänan pereliikmeid, kes pikaks veninud tööprotsessi on vapralt välja kannatanud.
Autor. 5. detsember 2000
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.