Ajaloolane Eero Medijainen (1959) sai tõuke selle raamatu kirjutamiseks tuntud kunstnike Gori (Vello Agori) ja Valloti (hilisema Pulitzeri preemia laureaadi Edmund Valtmani) karikatuuridest, mis ilmusid Eesti ajalehtedes aastatel 1941-1944. Teos analüüsib arhiividele ja kirjandusele toetudes rahvusvahelisi suhteid ja Balti küsimust nende suhete taustal. Tulemus korrigeerib oluliselt üheülbalist pilti Saksa okupatsioonist Eesti ja Suurbritannia ning Ameerika Ühendriikide hoiakutest Teise maailmasõja ajal.
Tänaseks juba unustatud karitkatuuridest kasvas välja keskne uurimisteema: miks ja kuidas liitlased aktsepteerisid Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Vastuse leidmiseks avab autor liitlaste omavahelise suhtlemis üksikasju, mis on seni pälvinud vähest tähelepanu. Raamat näitab, millisesse positsiooni nihkus sõja kulgedes Churchilli ja Roosevelti silmis nn Balti küsimuses ja miks kujunes sellest Nõukogude Liidu ja lääneriikide Teise maailmasõja aegse suhtluse üks tülikamaid teemasid.
Hoiaku, et Balti riigid võib kinkida Euroopa rahu nimel Nõukogude Liidule, võtsid Churchill ja Roosevelt omaks küll mõnevõrra erinevatel motiividel, kuid olulise süümepiinadeta. Liitlaste hirm Hitleri ja võimaliku Hitleri-Stalini separaatkokkuleppe ees ning soov olla meelepärane Stalinile tõi Baltikumi rahvastele kaasa kannatusi ja valu aastakümneteks. Teos läheneb värske pilguga meie nii mõnelegi harjumuspärasele arusaamale, mis pärit senistest ajalookäsitlustest toonaste aastate ja ka hilisema aja kohta.
Sirje Endre, kirjastaja
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.