“Rahvas mere ääres”

Romaan

Johan Bojeri romaani “Rahvas mere ääres” tegelased on lihtsad, igapäevased inimesed mere äärest, kalurid, popsid, seisuseuhked ligipääsmatud suurtalunikud.

Romaani keskseks kujuks on ema Lisbeth, ta on tubli inimene, töökas ja jumalakartlik, isegi liiga jumalakartlik, nii et palvusele on majas palju kohta antud. Kuid kõik ei aita midagi, vaid saatus näib teda miskipärast armutult kiusavat. “Mispärast peab Jumal just neid nii karmilt kohtlema?” mõtleb ema Lisbeth, vaese popsi naine, oma lastele, kui ta kevadisel ööl und ei saa. “Jeesuse nimel, mis kurja on nad ometi teinud?”

Ja siis arvab ta vahel, et tema ise on kurja teinud, kui ta laskis enda rikkal perepojal ära võrgutada ja sai vallasemaks. Nagu enamasti alati, jättis poiss ta maha ja ta võis veel õnnelik olla, kui vaene, tegelikus elus saamatu pops Pal Flata temaga abiellus. Kehvus ja puudus on majas harilik asi, inimesed näivad olevat sellega harjunud ja ei nurise eriti palju, ainult vahel, kui elu näib üsna talumatuks muutuvat.

Kõige halvem on, et saatus näib inimesi vahel narrivat. Nii teeb ta ka ema Lisbethiga. Ta vallaspoeg Gjert oli talle, kui ta sündis, häbiks ja koormaks. Siis aga tõstab saatus aja jooksul poisi nii kõrgele, nagu ema ega ka keegi teinegi ei olnud osanud unistadagi. Sõbra kelmuse läbi kaotab ta kõik oma vara, viimaks saatuse läbi oma tervise, ja leiab lõpuks vaestehoolekande toetusel ulualuse ülikehvas Flata popsikohas. Ema Lisbeth suur unistus on täiesti rusuks langenud.

***

Sari: Põhjamaade romaane

Eesti Kirastuse Kooperatiiv, Tartus, 1939 309lk (raamatus on pühendus)