Romaan “Puškin pagenduses” ei saanud oma lõplikku kuju ühekorraga. Hulk aastaid olid teoksil kaks eraldi romaani: “Puškin Lõunas” ja “Puškin Mihhailovskojes”.
Esmane kavatsus selleks tööks tekkis autoril juba sõidul Mihhailovskoje külasse 1924. aasta augustis, mil tähistati saja aasta möödumist Puškini väljasaatmisest Pihkva kubermangu, tema vanemate mõisasse. Sellest ajast algasidki aastaid kestnud uurimised mitmesuguste allikate kaudu ja Puškini elu ning loomingu hoolikas kõrvutamine, hiljem aga ka töö romaanide kallal. Puškini surma sajandaks aastapäevaks oli esimene romaan “Puškini Mihhailovskojes” lõpule viidud; hilisem töö varasema epohhi kallal andis romaani “Puškin Lõunas”.
Pika aja jooksul, mis hõlmab nüüd juba enam kui veerandsajandi, muutusid ja süvenesid loomulikult ka autori vaated paljudele elunähtustele ning Puškini loomingule, ja see tõi muidugi suure hulga uut tööd kogu Puškini pagendusaja ulatuses. Nii sündiski see terviklik romaan “Puškin pagenduses”, mis koosneb nagu kahest poolest, mida kumbagi võib võtta omaette romaanina.
Nõnda kasvatab mõnikord looduski aja jooksul kokku kaks kõrvuti sirguvat sõsarpuud – kaks tüve üheks – ja katab need ühise koorega.
– Autor
1953
(ümbrispaber puudub)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.