Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. Nii nagu teisigi Nolli kriminaalromaane, iseloomustavad ka seda teost värvikad karakterid, head olukirjeldused ja korralik portsjon musta huumorit.
Annerose elab tõelist kaksikelu, põgenedes koduperenaise hallist eksistentsist barokiajastu sümbolitest rikaste vaikelude juurde: imekaunid lillekimbud, hõrgud road ja mõistatuslikud esemed möödunud sajanditest otsekui vabastavad ta argipäevast. Ja kui ta ise väikeseid idülle maalib, unueb ümbritsev maailm. Kuid oht luurab ringi. Hirmuunenägudes kangastub talle õnnetus, mida ta võib-olla ise oma hoolimatusega provotseerib. Hea, et Annerose leiab tuge oma poolõe Elleni poolt, sest tema sõprade ringkond osutub reeturlikuks. Ja siis leitakse üks sellest rõõmsast seltskonnast surnuna voodist …
Sari: “Mirabilia”
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.