Imeteod ja reliikviad.
1374. aasta suvel saabub Vadstenasse tähelepanuväärne protsessioon: kirst püha Birgitta maiste säilmetega on pärast seitse kuud kestnud rännakut läbi Euroopa lõpuks Rootsi jõudnud. Samal ajal käivad Vadstenas täie hooga Birgitta kloostri ehitustööd.
Püha Birgitta (u. 1303-1373) on läbi aegade tuntuim rootslane. Tema pärast on peetud sõnasõdu ja vaidlusi nii minevikus kui ka tänapäeval. Tema kuulsad ilmutused kuuluvad maailmakirjanduse tähtteoste hulka. 2003. aastal möödus 700 aastat Birgitta sünnist. Seda juubelit tähistati suurejooneliselt nii Rootsis kui välismaal.
Birgittast kõneldi juba tema eluajal kui pühast inimesest ning 1391. aastaks, mil paavst ta pühakuks kuulutas, oli Vadstenast saanud juba oluline palverännakute sihtpunkt. Igal aastal külastasid tuhanded palverändurid seda Rootsis Vätterni järve ääres asuvat linna, mis kujunes õitsvaks vaimuelu ja kultuuri keskuseks, kuni Gustav Vasa ja reformatsioon nii pühakute kummardamisele kui ka palverännakutele lõpu tegid.
Autor annab meile võimaluse jälgida Birgitta sündmusterohket elukäiku Rootsimaal ja Euroopas, tema rännakuid ja poliitilisi ettevõtmisi, talle osaks saanud ilmutusi ja kloostriordu rajamist. Saame ka ülevaate Vadstena kloostri tõusust, langusest ja ärkamisest uuele elule.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.