Protestantism on peale õigeusu ja katolitsismi kolmas suurem kaasaegse ristiusu erikuju. Tekkinud kapitalismi arenemise algul antifeodaalse kodanliku usundina, on protestantism viimastest tunduvalt noorem. 31. oktoobril 1967. aastal möödub 450 aastat päevast, mil tollal veel vähetuntud munk ja kohaliku ülikooli filosoofia ning teoloogia õppejõud Martin Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi – vaidlusväidet -, mis oli peamiselt suunatud küünilise indulgentsidega kaubitsemise vastu. Indulgentside müümisega “andestasid” katoliku vaimulikud ka kõige rängemad ühiskonna- ja isikuvastased kuriteod. Lutheri väited leidsid sooja vastuvõttu. Mitte ainul ilmlike ja vaimulike feodaalide rõhumise all ägavad rahvamassid, vaid ka kodanlus ja aadlikud vihkasid katoliku vaimulikkonda. Valitsev kirik oli end rahva silmis häbistanud priiskamise, ahnitsemise, rahvust eitava katoliikliku universalismi, riiki mahasuruva teokraatia ja vaimulike privilegeeritud seisundiga.
…
Sisukord
A. Tšanõšev, filosoofiakandidaat. Protestantlikud usundid
K. Deemant. Mõnda luteri usu levitamise vahenditest ja levitajatest Eestis 16.-17. sajandil
E. Rannik, õigusteaduste kandidaat. Luteri kiriku tegevusest kodanlikus Eestis
K. Vimmsaare. Luterluse kohanemine tänapäevaga
K. Oja. Mõtteid sektantluse moraalist
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.