Romaaniklassika
“Ta astunud lumme, millel me seisame. Jäljed lähevad katuseserva poole ja jätkuvad piki katust, võib-olla kümme meetrit. Seal nad peatuvad. Ja jätkuvad seejärel majanurga ja otsaseina poole. Kust nad kulgevad piki katuseserva umbes poole meetri kaugusel sellest, kuni teise laohoone poolse nurgani. Sealt on ta astunud võib-olla lolm meetrit tagasi keskpaiga suunas, et hoogu võtta. Siit läheb jälg otse katuseserva, kust ta alla hüppas.
Teine katus koosneb mustadest glasuuritud katusekividest, mis langevad katuserenni poole nii järsu nurga all, et lumi pole sinna pidama jäänud. Seal pole midagi niisugust, millest oleks võimalik kinni hoida. Kui nii võtta, siis oleks ta võinud samahästi tühjusse hüpata.
Peale Esajase jälgede ei ole seal kellegi omi. Lumisel pinnal ei ole viibinud kedagi peale tema.”
(Raamat on ikka veel kiles)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.