“Põlvest põlve. Raamat Uku Masingust”

11. augustil 2009. aastal täitus sada aastat Uku Masingu sünnist. Tema isikut, tema mõtteid ja tegevust mäletatakse, ja on põhjust mäletada. Kogumikuga “Põlvest põlve” pakuvad Uku Masingu Kolleegium ja kirjastus “Ilmamaa” läbilõiget Masingu elust, mõjust ja tegevusest paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate seisukohalt.
Kaastööde valikut on kujundanud põhimõte, et kõik kirjutised pühenduksid Uku Masingu isikule ja mõttemaailmale. Seeläbi saab lugeja osa Masingust ning rohkemal või vähemal määral ka tema mõjust üksikisikutele, eesti kultuuri- ja teaduselus osalejaile ja ühiskonnale laiemaltki. Kogumiku koostajatele on omaette eesmärgiks olnud selle materjali avaldamine, mida on kitsamas ringis kõneldud ja ette kantud, teatud määral isegi masinakirjaliste kogumikena vormistatud, ent mis pole veel laiema avalikkuse ette jõudnud. Kahekümne viiest kaastööst neli on pärit 1984. aastal koostatud masinakirjalisest pühendusteosest Uku Masingule (Evald Saag, Peep Ilmet, Ain Kaalep, Anne Maasik ja Jaan Tooming) ning kolm samuti masinakirjas vormistatud sünnipäevakõnede kogumikust “Sünnipäevakõned Uku Masingule” (Kaide Rätsep, Peep Audova ja Jaan Kiivit). Kaks kaastööd on valitud 1986. aastal Uku Masingu mälestuseks koostatud mainakirjalisest kogumikust Zeker saddik libraka (Peep Audova ja Peep Ilmet). Kümne kaastöö avaldamisega lunastab Uku Masingu Kolleegium võla 1996. aastast, mil Tartu Ülikoolis peeti Uku Masingu teemaline sisukas kollokvium, kuid mille kõnelustest on siin-seal ilmunud vaid mõned. Kõnelejatest on käesolevas kogumikus esindatud Peeter Tulviste, Hando Runnel, Vello Salum, Jaan Kiivit, Karl Aun, Kalle Kasemaa, Haljand Udam, Jaak Peebo, Jüri Kivimäe ja Tõnu Luik. Kuna ka Masingu botaanikuhuvi vajab esiletõstmist, taasavaldatakse Pille Runneli järelsõna Masingu raamatule “Mälestusi taimedest”. Nimetamist väärivad ka viis kirjutist, mis on valminud käesoleva pühendusteose tarvis 2009. aastal. Need pärinevad Viivi Luigelt, Toomas Paulilt, Vello Salolt, Kristi Salvelt ja Urmas Nõmmikult.
Nõnda kajastavad pühendusteose osad väga isiklikke meenutusi ja mõjutusi valatuna luule-, essee- või muusikavormi, ega ka Masingu huvi keele ja meele, kirjanduse ja luule, ajaloo ja kirikuloo, usu ja usuteaduse, piibli- ja hommikumaise mõtte, pärimuse ja muinasjuttude, filosoofia ja botaanika vastu. Meenutused 1930. aastatest kuni 21. sajandi alguseni ning mitme põlvkonna autorite kogemused ja tähelepanekud moodustavad omamoodi kaleidoskoobi, mida käsitsedes võivad kõik – nii Uku Masingut näinud kui ka vaid tema kirjutatut lugenud inimesed – kasutada suure inimese elu ja mõtte erksuse vaatlemiseks.
Koostajad soovivad tänada kõiki raamatu valmimisele kaasa aidanud inimesi, eriti aga Uku Masingu Kolleegiumi stipendiaati Mari-Liis Tammiste abi eest.

– Koostajad