Ei ole ükski maa … Kõik, mis juhtub maailma ühes paigas, kajab vastu teises.
Pilna Maras istabina (Täis on Maara tarekene
Siku mazu šupulišu, / tillukesi hällikesi,
Kad es vienu pašupoju, / ühte katsud, käima lükkad,
Visi lizi kustejas. / teised kaasa õõtsuvad.)
Raamatu autor Janis Lejinš tsiteerib neid ridu läti rahvalaulust, rõhutades oma romaani üht põhilist mõtet: see, mis juhtus 12. – 13. sajandil Läänemeremaades, ei olnud paljalt mõne suure rahva kuri soov mõnda teist väiksemat alla heita; asi oli juurdepääsus kaubateedele, pankurid ja kaupmehed, nii Saksamaal kui Novgorodis, soovisid üha oma rikkusi kasvatada ja selleks oma kodunt ikka kaugemale pääseda, misjuures tuli võita, kas hea või kurjaga, teele ette jäänud väikeste Läänemere-äärsete hõimude poolehoidu, veendes neid selleski, et toovad neile uute ja parema uus ja Jumala…
Sündmustiku keskmes on lätlaste Talava kuningriigi valitseja noorem poeg Talivaldis, Henriku kroonikastki hästi tuntud Thalibaldus (eesti pruugis Talibald), tulevane suurvanem, kellega tulevikus tuleb temast vaid nädal hiljem sündinud Lembitulgi tegemist teha.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.