Näitus “Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust” tutvustab Eesti ühte kõige olulisemat väliskunsti kogu. Ükski teine 20. sajandi modernismi vooludest ei ole Eesti sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt mainekalt esindatud kui Saksa eskpressionism.
Sellise nimeka kollektsiooni kujunemise taga on Eesti kunstikogujad ja kunstnikud. Arvestades seda, kuivõrd erandlik oli modernistlik kunst siinsete baltisakslaste kogudes, väärib omaette esiletõstmist mööblitööstur Martin Lutheri ja tema abikaasa Francesca unikaalne kogu, mis sisaldas Paul Klee, Franz Marci, Emil Nolde, Oksar Kokoschka, George Groszi, Max Beckmanni jpt ekspressionismiga lähedalt seotud kunstnike töid. Vahetult enne ümberasumist Saksamaale Teise maailmasõja eel aastal 1939 kinkis Lutherite perekond oma kollektsiooni Eesti Kunstimuuseumile.
Eesti kunstnike otsekontaktidest Saksa ekspressionismiga annavad tänases muuseumikogus tunnistust Tartu Kõrgema Kunstikooli “Pallas” õpetajatena ametis olnud sakslaste Georg Kindi ja Magnus Zelleri arvukad tööd ning haruldased joonistused Otto Dixilt: naisakt Dixi omakäelise pühendusega skulptor Anton Starkopfile (jõudnud muuseumisse vabariigiaegse suurima kunstikollektsionääri Alfred Rõude kogust) ja kaks portreevisandit Eesti peakonsulist Berliinis Voldemar Puhkist.
Käesolev näitusekataloog on esmakordne ülevaade Saksa ekspressionistide loomingust Eestis, aga ka sissevaade Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemislukku ja kompliment nii omaaegsetele kui ka tänastele kunstikollektsionääridele. Tänan näituse ja kataloogi pühendunud koostajat Anu Allikveed ning raamatu retsensenti Ene Lampi, head ekspressionismi-asjatundjat Eestis. Suurimad tänud ka näituse toetajale Eesti Kultuurikapitalile.
Kadi Poll
Kadrioru kunstimuuseumi direktor
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.