“Pimedus”

Nüüdisromaan

Prantsuse kirjanik ja filmirežissöör Jeanne Labrune on sündinud 1950. aastal. Ta on kirjutanud mitmeid filmistsenaariume, teiste seas kahasse Tom Stoppardiga Eestiski nähtud Roland Joffe linateosele “Vatel”. “Pimedus” on Labrune´i esimene romaan.

Thomas ja Marie astuvad tunnelit mööda edasi. Silmad veel päikesest pimestatud, ei näe nad midagi muud peale õitsva rapsipõllu ereda laigu tunneli teises otsas. Samal hetkel, kui Marie tahab Thomas´le öelda, et kardab selle iiveldama ajavat lõhna, ning pea mehe poole pöörab, märkab ta paarikümne meetri kaugusel seina vastu liibunud kogu. Ta sosistab:
“Ära vaata paremale – seal on üks tüüp… minu arvates veider…”
Marie hingab sügavalt sisse ja hakkab laulma. Korraga kaigub Clorinda ja Tancredi armuaaria Monteverdi ooperist. Seda oli ta õppinud lauljannast emalt. Marie laulab kaunilt ja nii võimsalt, et seda poleks tema haprast kujust oodanud.
Traquette on nende tulekut silmas pidanud. Need kaks ei sarnane sugugi eelmistega, kellele ta on hirmu nahka ajanud. Kuuldes tunneliseinalt tagasipeegelduvat häält, tulevad talle värinad peale. Miski jookseb mööda ihu, selga ja kukalt ning see miski teeb võitlusvalmis lihased lõdvaks. Käsi laseb noast lahti. Kogemata libiseb see terale. Tahtes uuesti pidemest kinni võtta, surub ta selle asemel tera pihku. Ta karjatab valust. Teras on luuni sõrmedesse tunginud. Ta ei taipa, kust tuli kuuldud karje, mis ajab talle hirmu nahka.