See raamat jutustab tõestisündinud loo.
Marc Vachon sündis 1963. aastal Montrealis. Lapsepõlves sai ta tunda hüljatust ja hoolimatust ning pidi taluma vägivalda. Ainus võimalik väljapääs sellest olukorrast näis olevat seaduserikkumine, uimastid ja kuritegevus. Temast sai pätt, “roisk”, nagu ta ise ütleb.
Ühel päeval, põgenedes talumatu olukorra eest, avastas ta Pariisis juhuslikult Piirideta Arstid (Medecins sans frontieres, MSF). Pärast kohtumist astus ta selle organisatsiooni teenistusse, ajendatuna tänaval omandatud ellujäämisinstinktist. Temast sai MSFi võimatute missioonide korraldaja, inimene, kes suudab rekordiliselt lühikese ajaga valmis ehitada laagri tuhandetele põgenikele. Marc Vachon on tõeline seikleja – valge rüütel, kes varem kihutas Iraagi maanteedel valge Harley-Davidsoniga.
Vachon on viibinud missioonidel Mosambiigis, Sudaanis, Sarajevos ja Rwandas. Tema hävitav hinnang praegusele humanitaarabi andmse viisile, eriti seoses Iraagi missiooniga, muutis täielikult avalikkuse suhtumist humanitaarabi süsteemi tervikuna.
Kõigile inimestele, kes kipuvad masendusse langema ja seda juhtub ju aeg-ajalt igaühega meist -, on see lugu suurepäraseks värskenduseks. Tegemist on ühe noore quebeclase elulooga, kelle ta viletsuses elavad vanemad hülgasid, kuid kes ei andnud alla ja trotsis saatust. Ta pöördus kõige vaesemate poole, et jagada nendega seda vähest, mida ta ise oli elult õppinud.
Marc Vachon on täitnud logistiku kohuseid, käies missioonidel paljude abiorganisatsioonide koosseisus, põhiliselt siiski Piirideta Arstidega. Raamatu ilmumise ajal töötas ta Indoneesias.
Francois Bugingo on ajakirjanik. 1997. aastal ilmus tema sulest kaks raamatut “Minu Aafrika” ja “Missioon Rwandas”. Ta on ka 2004. aastal televisioonis linastunud filmi “Dalai-Lama naeratuse varjus” režissöör.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.