Ma tean, et sul on hullupööra kiire, Tean, et su elu möödub nii, et üks asi ajab teist taga ja pole hoo ega hoobi vahet, ning sul ei õnnestu kuidagi jõuda selleni, mida süda ihkab. Tean, kui halastamatult see kõlab. Tundub, et sel ei tule ega tule lõppu. Tundub, et niipea kui tempo maha võtad, pudeneb kõik käest.
Tean, et mäletad ka teistsugust aega, kui sul oli rohkem hingamisruumi. See võis olla päris ammu, aga mälestus sellest istub veel veres. Aeg, mis oli tantsu ja naeru, kergust ja kulgu. Miskitmoodi jäi see voolamine kuskile kinni. Piduriks said tegemata asjade nimekirjad, lõputud meilid ja kohtumised, mis venisid liig pikaks.
Kõik tundus nii pakiline, aga tegelikult ei olnud miski nii oluline.
Ja nüüd on sul raske hingata. Lihtsalt hinge tõmmata ja tunda – kõht on pinges, keha valudes. Unetutel öödel ja pideval tuimal valul peas ei näi tulevat lõppu.
Sa ei suuda end kuidagi välja lülitada, kõnnid läbi elu nagu unes.
Kui see tuleb sulle tuttav ette, siis on hästi. Saan aru. Selline oli ka minu lugu. Kunagi jagan seda sinuga.
Aga praegu on sul aeg teha paus.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.