“Pagulaskodud kasvatusmuresid”

Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline vormumine kas stiilipuhtamaks või ebamäärasemaks vastavalt sellele vaimsele miljööle, mida kodu suuteline on looma ja lapsesse sisendama. Kodune õhkkond määrab kõigepealt juba lapse arengu peasuunad ja vaimsuse üldilme kas näiteks idealistlikult või materialistlikult baasilt, kas usuliselt või ilmalikult taustalt, kas rahvuskultuuriliselt või olupoliitilisest sektorist. Lastest on ju kohe näha ka vanemate endi vaimne tase ja väärtus. Kes tahab vanemaid tundma õppida, see tehku tutvust nende lastega. Sest lapsed väljendavad sageli võltsimatult seda, mida vanemad juba varjama või teesklema kipuvad.

Aga kuni lapsed oma mõtteid veel siiralt ja ehtsalt tõlgitsevad, on ikka häid eeldusi nende kasvatamiseks veelgi siiramaiks, veel õilsamaiks, veel väärtuslikumaiks, kui ainult leiduks kasvatajaid, kes jälgiksid lapsi, valvaksid neid ning aitaksid hingehädades. Kuni laps arvab, et teised ka ta mõtteis aru saavad, on lapse sõnadki puhtad ja lapse hinge puhtana hoid hõlpsam. Hakkab aga laps märkama, et teised ta mõtteid ei oska lugeda, hakkab laps ka sõnadega segama ja vajab seda hoolsamat järelevalvet, et puhtana püsida: keda lapsepõlves on lastud valetamise ja pettuse eksiteile, sellest kasvab ainult suuri vaevu veel aumees. Saatuslik siin on vanemate eneste eeskuju: et säilitada lapse usaldust, on vaja kõnelda temaga ausameelselt, on vaja sõnapidamist ja väärikust oma väljendusis, otsusis kui ka esinemises üldse. Õnnistatud on need kodud, kus vanemail jatkub aega ja huvi oma lastega tegelemiseks: sellised kodud istutavad oma lastesse harmoonia armsust, mida meie disharmooniline aeg nii väga vajab. Ning mida suuremaid raskusi väliselu meile veeretab pagulasmiljöös, seda tähendusrikkamaks muutub just pagulaskodude osatähtsus eestluse säilumisel ühest sugupõlvest teise.

…