Istusin laua taga ja silmitsesin tülpinult valget paberit.
“Elas kord väike tüdruk, kelle nimi oli Laula,” seisis paberil. Ja muud ei midagi. Selle lause kallal olin ma higistanud juba mitu nädalat.
Pistsin pea korraks kraani alla ja istusin laua taha tagasi. Lootsin, et ehk tuleb nii mõni mõte.
Mõte tuligi: huvitav, mitu korda ma pean sama lauset kirjutama, et sellest raamat kokku saaks? Jabur mõte. Saatsin ta minema ja lugesin uuesti: “Elas kord väike tüdruk, kelle nimi oli Laula.”
“Laula on tobe nimi, kas sa ei leia?” kõlas korraga ukse juurest.
Pöördusin üllatunult ringi ja nägin väikest tüdrukut, kes mulle, pea veidi viltu, nõudlikult otsa vaatas.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.