Linnaarhiivi toimetised nr 17
Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad nii organisatsiooni sisemised muutused kui ka järjepidevus. Saksa ordu rüütliks olemine tähendas ühelt poolt kuulumist vaimulikku vennaskonda, millel olid valdused paljudes Euroopa maades ja pikad ristisõjatraditsioonid. Teiselt poolt oli vendade argipäeva keskmes pigem kohalike maavalduste haldamine ja muu ilmalik elu. Ilmalik ja vaimulik põimusid ka orduvendade reaktsioonis luterlikule reformatsioonile. Uurimise tulemused näitavad, et reformaatorlikud ideed olid ordus palju enam levinud kui seni on arvatud. Saksa ordu suutis varauusajal teiseneda sõjalisest rüütliordust vaimulikuks aadlikorporatsiooniks, hiljem puhtalt vaimulikuks orduks, mis tegutseb tänapäevani. Liivimaad 16. sajandi keskpaigas tabanud kriis, eelkõige naabrite surve, viis aga siinse keskaegse valitsemissüsteemi kokkuvarisemiseni ja ordu likvideerimiseni Baltikumis. Nende sündmuste analüüs näitab ordu struktuuride sitkust ja vastupanuvõimet, aga ka saatuslikke nõrkusi.
Juhan Kreem on ajaloolane, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Ülikooli teadur. 2008. aastast kuulub ta rahvusvahelisse Saksa ordu ajaloo uurimise komisjoni. Raamatu keeletoimetaja on Hille Saluäär ja kujundaja Mae Kivilo. Raamatu illustreerimisel on kasutatud fotokunstnik Arne Maasiku pildiseeriat Saksa ordu linnustest.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.