13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult üks suurema vaatajapagasiga jälgijaid ja mõtestajaid nii Noorsooteatri kui ka hilisematest Tallinna Linnateatri aegadest. Toetudes omaenda elavatele mälestustele või üleskirjutustele, lavastuste salvestustele, arhiivimaterjalide ning kriitikute ja teatriuurijate tekstidele, punub ta Noorsooteatri/Linnateatri viiekümnele aastale tagasi vaadates justkui kassikangast, lõimides kirjeldusi kaguemast ja lähemast minevikust, tõmmates paralleele ning luues seoseid, mille peale saab tulla ainult see, kellel on tervikpilt silme ees ja kes oskab meenutada, milliste rõhkudega on Tammsaare “Tõe ja õiguse” Karinit mänginud Lisl Lindau või Hele Kõrve, või kuidas tõlgendanud Shakespeare´i “Hamletit” Voldemar Panso, Kalju Komissarov, Elmo Nüganen ja Priit Võigemast.
“Olla!” astub sammu kaugemale ühe teatri viiekümneaastase ajaloo tõetruust kronoloogilisest ülevaatest. See on subjektiivne ja emotsionaalne kollaaž, mis loob sildu läbi lavastuste ja kümnendite, püüdes tabada selle loovorganismi vaimu. Noorsooteatri/Linnateatri viiekümne aasta sisse mahub üle neljasaja lavastuse, säravaid õnnestumisi ning ka vaikseid luhtumisi, unustamatuid ja unustatud hetki. Traditsioon ja revolutsioon on toiminud vaheldumisi või eksisteerinud käsikäes, kõiki neid lainetusi läbimas usk, mida on ehk täpseimalt sõnastanud Juhan Viiding: “Meie eitus, meie jaatus/liugleb tuules nagu leht./See, mis saadab, ongi saatus,/ikka õiglane ja leht./Oma hinge ei või müüa-/kuri ilm las udutab./Ainult seda omaks hüüa,/mis su hinge puudutab.”
– Triin Sinissaar
Tallinna Linnateatri dramaturg
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.