Ta tuli eelneva kokkuleppeta. Vaevalt olin ma talle põgusa pilgu heitnud, kui mulle sai korrapealt selgeks, et see mee küll meile uue, 1964. aasta esimest priskemat honorari ei too. Ennast Wipple´ina esitlenud külastaja teatas, et tal on vaja nõu pidada mister Wolfe´iga. Ma juhatasin ta kabinetti. Minu käitumine oli seletatav esiteks sellega, et minu ees seisis neeger, teiseks olin ma valmis naerulsui taluma Wolfe´i kõige karmimat vaadet – etteheidet traditsioonilise korra rikkumise eest – eesmärgiga päeva üksluisesse kulgu ainult vaheldust tuua. Veel mõtlesin ma, et pidades õiglast ja energilist võitlust kodanikuvabaduste nimel, on neegritel õigus paluda eredetektiivide abi. Ennäe, mispärast ma isegi ei küsinud külastajalt, mäherdune pahandus teda meile tõi. Kabinetis laskus Wipple punasesse nahktugitooli Wolfe´i kirjutuslaua ees, vaatas korraks ringi, nõjatus siis vastu korjut ning sulges silmad. Ütlesin talle, et mister Wolfe tuleb täpselt kell kuus, ta noogutas ja kostis:
“Ma tean. Orhideed…”
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.