“Õiglus ja hool”

Ilmar Tammelo (1917-1982) kui suurepärase mõtleja, õigusfilosoofi ja loogiku nimi peaks olema tuttav vähemalt neile intelligentsetele lugejatele, kes on jälginud ajakirja “Akadeemia” aastakäike (1989 ja hiljem). Nimelt on Ilmar Tammelo essee inimese (ja inimkonna) eksistentsiküsimuste üle “Ellu jääda ja edasi minna” ilmunud esmakordselt eestikeelsena seal. Ilmar Tammelo varasemaid töid on üliõpilaskonna tarbeks eri raamatuna publitseerinud P. Järvelaid. Ilmar Tammelo nimi on enam tuntud saksa ja inglise keeleruumis kui ta isamaal. Tema elu viljakam periood möödus ju pärast Tartu ülikoolist pagulusse siirdumist peamiselt Saksamaal, Austrias ja Austraalias. Eestluse ülesannet maailmas mõistis ta kui aktiivset teotsemist, vabana vanema pagulaspõlvkonna võimalikust kitsarinnalisusest. Kuigi ka tema praktilisus suubus läbi eestipärase skepsise lõpuks üldisema, filosoofilisema eksistentsi tunnetuse poole.
Ilmar Tammelo asendi määratlemisel eesti mõtteloos on kasulik vaadata linnulennult minevikku. Teame, et eesti haritlaskonna kujunemisel on olnud tähtsad kolm lainet. Esimesena tulid arstiteadust õppinud (Faehlmann, Kreutzwald), teisena usuteadlased (Hurt, Reiman), ja kolmandana alles kõige praktilisema eluga seotud – õigusteadlased, kelle kätega, võiks öelda, loodi lõpuks ka riik, kui ettevalmistused olid tehtud. Tuntud cand.iur.´id olid juba Tõnisson ja Poska, Päts ja Teemant, ka Vilms. Päristeadlasteks tõusid juba Piip, Uluots, Ein, Maim jt. Esimese iseseisvusaja lõpuks jõuti kas või Kliimanni näol kõrge teoreetilise tasemeni Eesti õigusteaduses. Ilmar Tammelo on võrsunud Kliimanni koolist. Huvitav on meile tööde riigiõiguslik aspekt, eriti ehk mõtisklused rahvusvahelise õiguse küsimusis. Eesti õigusteadlastel on olnud kalduvus üleusaldada rahvusvahelisi leppeid, Tammelo jõudis (läbi sõja- ja pagulaskoguemuse) pigem rahvusvahelise õiguse kehtimatuse tunnetusele. Ainsaks siin ebakindlas eksistentsis on siiski ainult õigluse-igatsus ja hool selle igatususe hoidmise eest kustumatuna.

H. R.

Sari Eesti mõttelugu